est : eng : rus
Uudised
print
Eestlased muudavad prügikonteineri sisu taaskasutuskõlbmatuks 2015-05-10 15:34:28
Kuigi prügi korralikul sorteerimisel saab jäätmetest valmistada erinevaid asju alates lillepottidest ja ehitusmaterjalidest kuni kottideni välja, ei ole eestlastesse võrreldes teiste eurooplastega prügi sorteerimise komme sisse juurdunud, kirjutab MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees Aivo Kangus.

Müüdil, et liigiti kogutud jäätmed kõik prügiautos segamini aetakse ja jäätmete sorteerimine on seega mõttetu, alust ei ole. Erinevad konteinerid tühjendatakse erinevate sõitude käigus ja juba sorteeritud prügi segaolmejäätmete sekka ei satu. Loe edasi Tarbija24


Puuetega inimesed teevad valimisreklaamid poekottideks 2015-04-30 00:00:00
Viljandis õmblevad erivajadusega inimesed valimisreklaamidest eriilmeliste mustritega poekotte.

Eesti Pakendiringluse juhatuse esimehe Aivo Kanguse sõnul oleks tekstiilist valimisreklaamid peale kampaania lõppu muutuks jäätmeks. “Kuna suur osa riigikogu koosseisust läheb reeglina taaskasutusse, oleks kena, kui samamoodi juhtuks ka kampaaniaplakatitega. Nii leidsimegi, et Eesti Pakendiringlus ja Viljandi puuetega inimesi ühendav MTÜ Töötoad saavad siin üheskoos lahenduseni jõuda,” rääkis Kangus.

Viljandi puuetega inimesed lõikavad valimisplakatid tükkideks ning annavad neile uue elu ja tähenduse valmistades keskkonnasõbralikke ja eriilmelisi korduvkasutatavaid poekotte. Kogu müügist teenitud raha läheb töötasuks Viljandi puuetega inimestele.

Kuna kottide valmistamisel on kasutatud sisuliselt tekstiilijäätmeid, on iga kott kordumatu ja unikaalne ning selle taga on autori nägemus ja omapärane käsitöö. Lisaks on Eesti Pakendiringluse juhi sõnul oluline ka sõnum mida iga kott kannab: tekstiilijäätmete taaskasutus ja keskkonnasäästlik kilekoti alternatiiv. “Kõik ettevõtted, kes soovivad oma jäätmetele uue elu anda on oodatud meiega ühendust võtma,” kutsus üles Eesti Pakendiringluse juht Aivo Kangus.

MTÜ Töötoad juhatuse liikme Mati Tuuksami sõnul annab poekottide valmistamise projekt “Mina hoolin!” puuetega inimestele võimaluse teha tööd ja saada selle eest ka tasu. „Puudega inimese jaoks on väga tähtis teadmine, et saadud raha ei tule kogumiskarbist, vaid see on oma tööga teenitud. See annab puudega inimesele tunde, et ta on vajalik ja hinnatud ning tema tööd väärtustatakse,“ selgitas Tuuksam.

Üks kott maksab 4.50 eurot ning seda on võimalik osta Stockmanni kaubamajast, Selveritest üle Eesti ja suurematest Maxima kauplustest. Kogu kottide müügist saadud tulu läheb koti valmistajatele ehk poed ei võta kottide edasimüügi eest tasu.

Lisaks tekstiilile kasutatakse poekottide valmistamisel ka takjapaela ja niite, mis samuti oleks muutunud pärast tellimustöö täitmist jäätmeiks. Ka pesupulber, millega kotid läbi pestakse, on saadud transpordikahjustustega tootepakenditest. Projektis osalevad Metroprint, Pixmill, Lipuvabrik, Brand Factory, Nurme Vabrik, JCDecaux, Henkel Baltic, Stockmann, Selver, Maxima ja Eesti Pakendiringlus.

Vaata fotogaleriid omanäolistest poekottidest: http://goo.gl/lO4B7B


Guangzhou maksab firmadele taaskasutamise eest 2015-04-08 07:27:32

15 miljoni elanikuga Hiina linn Guangzhou otsustas prügilate ületäitumise ennetamiseks hakata firmadele taaskasutamist kompenseerima.

Uue korra kohaselt saavad ettevõtted väiksema väärtusega taaskasutatavate jäätmete eest (teatud plastid, puit, klaas) linnalt taaskasutamise puhul ehk nende jäätmete prügilasse mitte toomise eest 13 eurot (90 jüääni) tonni kohta toetust.

Praegu toodavad linna elanikud iga päev 20 000 tonni jäätmeid, millest 6000 tonni läheb taaskasutusse, 3000 tonni põletatakse ning ülejäänud 11 000 tonni läheb prügilasse ladestamisele. Oletatakse, et sellest 11 000 tonnist moodustab 4600 tonni taaskasutatav materjal nagu plast, klaas ja puit.

Samas on arvutatud, et 13-eurone toetus tonni kohta teeb küll klaasi taaskasutamise vähem kahjumlikuks, kuid sellegipoolest tuleb taaskasutajal peale maksta tonni eest ca 4 eurot (30 jüääni). Seega ei pruugi toetus prügiprobleemi lahendada, kuid linnaametnike sõnul on tegemist esimese sammuga pikal teekonnal.




Vanemad uudised
üles