est : eng : rus
Uudised
print
Maksu- ja Tolliametis arutleti pakenditeemadel 2005-09-07

Käesolevaga paneme pakendiettevõtjatele lugemiseks Maksu- ja Tolliametis toimunud koosoleku protokolli:

17. juunil 2005 toimunud koosoleku protokoll.

 

Toimumispaik: Maksu- ja Tolliamet (MTA), Lõkke 5, tuba 507

Osalejad: pr. Helle Haljak (HH) – Keskkonnaministeeriumi (KK) jäätmeosakonna    

                                                        nõunik

                

                hr. Ahto Hunt (AH)– Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) tegevjuht

                pr. Imbi Mäesaar (IM)– ETO raamatupidaja

 

                hr. Oleg Epner (OE)– OĂś Eesti Pandipakend (EPP) tegevjuht

 

                hr. Aivo Kangus (AK)– MTĂś Eesti Pakendiringlus (EPR) juhatuse esimees 

 

                hr. Avo Rõõmussaar (AR)– MTA peadirektori asetäitja

                hr. Dmitri Jegorov  (DJ)  -  MTA maksude osakonna juhataja

                pr. Hille Reinhold (HR)– MTA aktsiiside talituse peaspetsialist

                pr. Riina Libe (RL)– MTAaktsiiside talituse peaspetsialist

 

Teema: Pakendiaktsiis.

Juhatas: Dmitri Jegorov

Protokollis: Riina Libe

 

AH palus koosolek protokollida

 

AK -  Kõik saab  alguse maksuobjektist. Seetõttu olulisim on maksuobjekti määratlemine. Mõiste  MÜÜGIPAKEND.

 

AH - definitsioonidid –müügipakend, veopakend, rühmapakend – tuleks ära määratleda mõisted ja printsiibid, et oleks üheselt mõistetavad.

 

HH  nimetas seadusest tuleneva  mõiste  mĂĽĂĽgipakend – lõpptarbijale suunatud...

 

Toodi välja hulk näiteid – suhkrukott, pakkekile, euroalus.

Millal on ĂĽhe ja sama pakendi korral tegemist mĂĽĂĽgipakendiga, veopakendiga, rĂĽhmapakendiga. Vaieldi, sest valitsesid erimeelsused.

 

Pakendi taaskasutusorganisatsioonid peavad täitma pakendi taaskasutusmäärad ettevõtte eest, kes on kohustused üle andnud organisatsioonile

Valitseb ebavõrdsus, sest kergemini saab oma taaskasutusmäära täita organisatsioon, kui ta  kogub suuri pakendeid (kotid, tĂĽnnid) suurtelt tehastelt, kui see organisatsioon, kes kogub pisipakendeid. Kuid eesmägiks on ikkagi koguda kõiki pakendeid, nii suuri, kui väikseid.

 

HH - ka suurte pakenditega on probleeme, sest tihti pakendiliik muutub, suure metallvaadiga tuuakse kaup, mis omakorda näiteks villitakse ümber plastmasskanistritesse.

 

Probleeme tekitavad pakendid, nagu näiteks niidipool, kaablirull, kangarulli südamik. Kas tegemist on müügipakendiga? Kas need on suunatud lõpptarbijale?

 

HH tegi ettepaneku – koos panna kokku nimekiri  pakendidest, mida kõik siis ĂĽhte- moodi käsitaksid mĂĽĂĽgipakendina, et vältida erinevaid arvamusi erinevates organisatsioonides.

 

DJ kiitis  ettepaneku heaks kutsuda kõik veelkord kokku. Ja leppida erandlikud, eriarvamusi  ja vaidlusi tekitavad olukorrad kokku.

Kokku leppimisel peaks lähtuma sellest, et seaduse mõte on taaskasutada kõike, mis jääb tarbimisest üle.

 

AK nimetas probleemitekitavaks ka näiteks ilutulestiku raketi ümbrist, mis tarbimisest üle jääb.

 

HH juhtis tähelepanu, et seaduses on siiski kirjas, et pakend ei ole see müügiühiku osa, mis kuulub kõrvaldamisele.

 

AK tõstatas veel probleemi pakendiga,, mis koosneb mitmest eri materjalist. Näiteks purgisupp,  ketshup, juuksevärv. Kõigil neil on ärakeeratav kaas/kork, mis on teisest materjalist. Kas neid käsitletakse kui pakendi osa, või loetakse neid eraldi pakendiks? Sama probleem on valmis kinkekomplektidega.

 

 AH rõhutas, et tuleks siiki lähtuda mõistlikkuse printsiibist. ParfĂĽmeerias on võimalik tootjatelt saada täpne info pakendi  kohta, kuid toiduainetetööstuses on väga raske infot saada.

 

HH - saatedokumendil on eraldi välja toodud, palju on metalli, palju plasmassi. Enamus riike küll vist sellist informatsiooni ei saa.

 

OE kĂĽsimus pakendiaktsiisi seadus ekohta.  Kes on tootja, kas pudelisse villija või joogi tootja? Näitena tõi ta Selveri, kes tellib Selveri mahla. A.LeCoq  pakendab, aga ei mĂĽĂĽ Selverile. Kes turule laseb? Tootja teeb teenust. Või see, kes täidab mĂĽĂĽgipakendi? 

 

MTA – üldjuhul tekib aktsiisimaksu kohustus müügil sellel, kes täidab pakendi kaubaga, aga antud juhul täpsustame veel seda ja anname täpsustatud vastuse hiljem.

 

OE - veel kĂĽsimus  KOFF õlle kohta. RĂĽhmapakendis on ta – 24 purki ja pappkast. Eest Pandipakend tegeleb ainult pandipakendiga. Kas rĂĽhmapakendil peab ka märk peal olema?

OE tõstatas probleemi suhtumisest pudelite korkidesse. Ta ĂĽtles, et nemad teevad propagandat, et tagastatavale pudelile kork peale jäetaks. 90% tagastatavatest pudelitest olevat tema andmetel koos korgiga. Nende puhul korkide teema pole aktuaalne, sest nii pudel kui  kork on plastmassist.

 

HH - et klaaspudelil on kork küll eraldi, mass võetakse kokku, aga hiljem näidatakse koos klaasina.

 

DJ ütles, et MTA ja KK soovituseks on lähtuda, mis peamine materjal on, kui plastmasstuub ja metallkork.

 

AK - sinepituub näiteks, metalli ja plastmassosa kaalud on peaaegu võrdsed, aktsiis aga erinev. Kuid võib ka juhtuda, et korgi kaal moodustab 90 %, tuubil 10 % kogukaalust. Sel juhul tuleks lähtuda lahutatavusest.

 

KK esindaja ütles, et määrus massi määramiseks on praegu pooleli. Olulises punktid, otsustamaks, on, et valdava materjali järgi, et toote omadused ei muutuks.Arutleti ja tõdeti, et vorstinahk ja juustukile ei ole pakend. Aga piimakott, teepakk, kommipaber?

 

 HH: lähtuda tuleb pakendidirektiivist

 

AK: peaks olema mingid ĂĽhesed printsiibid mõistete määratlemisel millest ettevõtjad ja Maksuamet  lähtuvad erandite tõlgendamisel.

 

DJ tegi ettepaneku, et teeksime nii –korgid, sildid on pakendi lahutamatud osad

                                                         - lähtume valdava materjali järgi?

 

HH -  Aga kuidas toimime kinkepakendiga?

 

DJ kui kahjustab toote omadusi, siis ei loe lahutatavaks.

 

Mõistlikuks peeti AK ettepanekut teha kategooriad proovimõõtmistega. St näiteks autovaruosade, arvutite osade. Et ei peaks kõiki alati eraldi kaaluma. Lähtuksime mõistlikkusest, et näiteks  15” kuvar kaalub niipalju ja 17” kuvar niipalju. Tootjal on tuhat toodet, siis  ei jõua kõiki alati kaaluda.

 

DJ , et MK iga lihtsustus peab olema mõistlik, kui sellest tingitud hälbed ei ole liiga suured.

 

HH nimetas samuti, et ebamõistlikud kulutused pole eesmärgiks.

 

 

AK esitas küsimuse, kas mõõteseadmed peavad olema taadeldud?

 

AR -  veapiir, mis anname, jääb lubatud vea piiridesse, seepärast pole oluline, et oleks taadeldud.

 

OE estas kĂĽsimuse aruandluse kohta

Töötavad nad 1. maist, arvestusperioodiks on kalendriaasta. Mis arvestusperiood, mis maksust. periood - kas maist maini või jaanuarist  jaanuarini?

Kas võib osta materjali, et täita oma taaskasutuskohustust, kui ei suuda koguda nii palju?

 

OE ja AH tegid ettepaneku muuta maksustamisperioodi maist maini kuna nende organisatsioonid ei suuda liitunud ettevõtete pakendikoguseid kokku koguda isegi sellisel hulgal et saada aktsiisivabastus. Loodetavasti jõuaksid nad seda teha jaanuarist kuni maini2005 kevadest kogumata jäänud koguste täissaamiseks. Vajadusel oleksid nad valmis käitlejatelt ja Tallinna Sorteerimistehaselt valmis materjali juurde ostma.

 

DJ Maksustamisperioodi saab muuta Riigikogu seadusemuudatusena. Kahtleb kas osade osapoolte suutmatus võiks olla seadusemuutmise aluseks.

 MTA jättis vastuse võlgu, täpsustame seda, mis lugeda arvestusperioodiks, mõtleme.

 

AK hilisem kommentaar: EPR ei toeta antud ettepanekut. KĂĽlm periood on traditsiooniliselt halvem  pakendite kogumise periood ning kindlasti ei saa suviseid tegematajätmisi talvel “tagasi koguda”. Lisaks rikutakse ka nende õiguspäraseid ootusi kes on oma tegevuses lähtunud kehtivast seadusandlusest.

 

AH küsis, mis ajast pidid ettevõtted pakendeid koguma ja taaskasutama.

 

AK märkus: Minu mäletamist mööda küsisin seda mina. Lisaks sellele küsisin HH-lt kas oleks proportsionaalne karistada ettevõtjaid Pakendiseadusest tulenevate/lubatud trahvidega olukorras kus nad on asunud 01.05.2005 kehtima hakanud müügipakendite tagasivõtukohustust täitma.

 

HR alates 1999 a. Osad ettevõtjad on täitnud seadust juba varem. Põhiliselt need kelle pakendid olid aktsiisiobjektid.

Aktsiisivabastustõendid kehtivad nendel näidatud kehtivusaja lõpuni või  selle aasta lõpuni.

 

HH praegu suur osa karastusjookide maaletoojatest omavad taaskasutustõendeid, aga kohustuse andsid ĂĽle EPP-le  Ta on ise tootja ja importöör. Eelnõu kohaselt veel kuni 1. okt  võib turustada ilma pandimärgita. .

 

HH tundis huvi, kui palju on praegu neid ettevõtteid, kel on tõendid ja kes on ka liitunud EPP-ga, peaks võrdlema neid andmeid.

 

OE vastas , et kõigil nendega liitunuil on see tõend. Võibolla pikendatakse seda ilma pandimärgita turustamise tähtaega veelgi. Ja organisatsioon ei suuda täita taaskasutamise sihtarve, kuna ettevõtetel on topelt lepingud- leping jäätmekäitlejaga ja organisatsiooniga.

 

HH teatel ei saa seaduse kohaselt taaskasutustõendi tähtaega lõpetada. Aga ta võib jäätmekäitlejaga lõpetada?

 

OE – pole nii lihtne, leping on tehtud kindla mass kohta, aga kuidas eristada tagatisrahaga  koormatud pakendit (alkohol ja kar.jook) teisest massist.

 

 

OE monoloog pakendite topeltdeklareeimisest ja selle kaasnevatest ülemäärastest kulutustest pakendiettevõtjatele ning riskidest EPP-le.

 

AK: On ju ĂĽheselt selge et EEP vastutab enda klientide pandiga koormatud pakendite kogumise eest seaduses toodud sihtarvudes. Ăślejäänud osas vastutavad ettevõtjad ise kas veel kehtivate aktsiisivabastustõendite ulatuses või on  taaskasutusorganisatsioonidele ĂĽle andnud kohustused pakendimaterjalide osas.  Sisuliselt ei maksa keegi topelt(kui just ei taha) ja tegemist on pseudoprobleemiga.

 

OE - Mis on pandipakend, tegi ettepaneku muuta kar.jookide nomenklatuuri määratlevat rahandusministri määrust.

Selle määruse kohaselt näiteks ka jääkuubik vajab pandipakendi märki. Üldjoontes nomenklatuur sobib, aga tuleks teha sellesse täpsustused.

 

OE tegi ettepaneku teatud aja pärast uuesti kokku saada.

Lepiti kokku, et protokoll saadetakse osalejatele 22.06 k.a ja 29.06-ks oodatakse  protokolli täpsustusi koos lisatud kĂĽsimustega meiliaadressile hille.reinhold@emta.ee , et siis edaspidise suhtes kokku leppida.

 

 

Lisad

 

Lisa 1

ETO kĂĽsimused

 

Töö käigus on ETO-l tekkinud järgmised küsimused, mis vajavad lahendamist:

1.      Kui täpselt peavad ettevõtted arvestama pakendi kaalu?

2.      Kuidas käib ringluspakendi arvestus? Kas ringluspakendi kohta võib aruandlust esitada ĂĽks  kord aastas? Kas ringluskordade arv ja kasutusiga on vajalikud?

3.   Tegime ETO poolse muudatuse Keskkonnaministri 06.04.2005.a määruse eelnõusse                  " Pakendi taaskasutamise määra arvutamise ja pakendi massi määramise kord" sisse viimiseks.

§ 3 Pakendi taaskasutamise määra arvutamine kohustuste üleandmisel

taaskasutus-organisatsioonile.

Kui pakendiettevõtja on "Pakendiseaduse" § 16 lõike 2 alusel oma kohustused üle andnud keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile, siis arvutatakse pakendi taaskasutamise määr taaskasutusorganisatsioonile kohustused üle andnud pakendiettevõtjate poolt Eestis turule lastud pakendi summaarse massi suhtarvuna, väljendatud massiprotsentides.

Kas võime sellisest arvestusest lähtuda?

4.      Milliste  tõenditega  tõendata  pakendijäätmete taaskasutust? Kas tõend võib olla välja antud taaskasutamist organiseeriva ettevõtte poolt või peab olema taaskasutaja  kinnitus?

5.       Kas me võtame arvestustes aluseks sisse toodud pakendi kogused või mĂĽĂĽdud pakendi kogused? Kas võime kasutada mõlemat varianti?

6.      Kaubaaluste taaskasutus - paljud ettevõtted kĂĽtavad neid katlamajades.

Millega tõendada?

7.      Kas joogikartongi kohta peab olema eraldi arvestus?

8.      Kuidas toimub raskemetallide arvestus?

9.      Kas ettevõtted peavad esitama statistilisi andmeid tĂĽhja pakendi massi osas?

10.  ETO majandusaasta algus ja lõpp.?

11.  Juhul kui ettevõte on oma kohustused ETO-le ĂĽle andnud, siis ta ei pea MA-le pakendi aktsiisideklaratsiooni esitama. Kuidas MA teab, et ettevõte on oma kohustused ĂĽle andnud ja ei hakka ettevõttelt deklaratsioone nõudma?

12.  Kas kontserni sisene pakendamine kuulub maksustamisele. Näiteks Põltsamaa Meierei pakendab juustu ja saadab selle ESTOVER-i, kes selle ĂĽmber pakendab.  Põltsamaa Mierei ja ESTOVER kuuluvad ĂĽhte kontrseri ja teostavad ĂĽhist aruandlust. Kas see pakendi kogus, mis Põltsamaa Meierei ESTOVER-I saadab kuulub maksustamisele,  eelpool nimetatud pakendijäätmed jäävad tegelikult ETOVER-i ja kogutakse seal kokku.

 

Lisa 2

EPR lisaettepanekud:

 

Võimalusel võiks MTA kui maksuhaldur arvestada teistes riikides juba tehtud pakendite mõõtmistulemusi. Loomulikult on selle eelduseks reaalsust kajastav mõõtmismetoodika, dokumenteeritud mõõtmistulemused ning sarnane kaupade nomenklatuur kohalikel maaletoojatel. Sellisel juhul jääks ära palju mõttetut tööd ning tulemus peaks kajastama üsna täpselt pakendikogusied.

 

Teine ettepanek on ajendatud soovist järgida mõistlikuse ja otstarbekuse printsiipi. Nimelt ei too pakendikoguste mõttes tĂĽhiste kogustega pakendiettevõtjate ( näiteks väikepoodnike, lillemĂĽĂĽjate jms) määratlemine pakendiettevõtjana olulist kasu pakendikoguste seisukohast. Pigem oleks administreerimise kulud suuremad kui seaduse täitmisest sĂĽndiv kasu. Samas on praeguse seaduse järgi aktsiisirisk(ja pakendiseadusest tulenev trahvirisk) ĂĽleval kõigil pakendiettevõtjatel sõltumata need suurusest.  Enne Riigikogu Keskonnakomisjoni esitamist sai suuliselt nõu peetud ka MTA esindajatega kes seda ettepanekut toetasid. EPR ise peab just viimast varianti paremaks, kuna läbi aktsiisisumma on kõige objektiivsemalt võimalik määratleda piir olulise ja ebaolulise vahel.

 

Lisan selle eraldi dokumendina. (Prokolli lisa 3)

 

Kolmas ettepanek puudutab seda, et määratletaks ära juhtumid kus müügipakendid muutuvad ringluspakenditeks või toodeteks. Näiteks on meil pagaritööstuses tekkivatele plastikkanistritele ja mööblitööstuses tekkivatele lakivaatidele olemas keemiaettevõtjast ostja. Tema kasutaks neid pakendeid ringluspakendina. Plastämbritele ja 150l plastvaatidele on meil põllumajandussektoris olemas ostjad.

 

 

Lisa 3:

 

MTÜ Eesti Pakendiringlus tegi käimasolevasse pakendi- ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise menetlusse muudatusettepaneku, mille sisu on selles, et vabastada pakendiettevõtjad, kelle aastane pakendikogus on marginaalne (lillemüüjad jne) pakendiettevõtja staatusest.

Toome siinkohal ära ka seletuskirja ja muudatusettepanekud

Riigikogu Keskkonnakomisjon 9. juunil 2005
Ettepanek eelnõule 668 SE

Pöördun Teie poole ettepanekuga pakendiseaduse täiendamiseks. MTÜ Eesti Pakendiringlus on keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon. Meile on oluline pakendiseaduse eesmärk suurendada pakendite taaskasutust ja tagada seeläbi puhtam keskkond. Samas oleks mõistlik kehtestada vabastused juhtudeks, mil pakendite kogumise ja taaskasutamise kohustus on isikule võrreldes tema tegevuse ulatusega liialt koormav.

Kehtiv pakendiseadus nõuab taaskasutuse sihtarvude täitmist ka väikekaupmeestelt, kes pakendavad oma klientide parema teenindamise nimel mõningaid kaupu. Sageli tegelevad sellised kaupmehed ettevõtlusega üksnes hooajaliselt või lisavad enda kaubale üksnes silte või pakendit, mille kogus on ebaoluline. Praeguses olukorras on ka turul lilli müüv ning neid ajalehepaberisse pakkiv pensionär pakendiettevõtja, kes on kohustatud oma pakendatud kauba üle arvestust pidama ning tagama pakendimaterjali taaskasutamise sihtarvudes toodud ulatuses. Samas on nende poolt väljastatud pakendi mass nii väike, et nende isikute pakendiettevõtjana käsitamine on ebamõistlik. Ka riigi jaoks on oluline kahandada seaduses sätestatud sihtarvudes taaskasutamise kohustusega isikute hulka, kuna järelevalve nende kõigi tegevuse üle oleks liiga koormav.

Üheks võimaluseks oleks täiendada keskkonnakomisjoni poolt algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi muutmise seaduse eelnõu pakendiseadust muutvas jaos §-ga 4 järgmises sõnastuses:

“§ 4. § 16:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad “lõikes 2 sätestatud juhul” sõnadega “lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel”;
2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses
“(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud kohustused ei laiene pakendiettevõtjale, kelle pakendatud kauba ja sisseveetud kauba pakendi igaaastane kogumass ei ületa 100 kilogrammi.””


Tegemist oleks proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt kujundatud lihtsustusnormiga, mis ei kujuta endast Eesti õiguskorra jaoks midagi senitundmatut. Näidetena võib nimetada maksukorralduse seaduse § 100, mille kohaselt maksu ei määrata ja maksuotsust ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 50 krooni ja maamaksuseaduse § 7 lõiget 3, mille kohaselt jäetakse maksuteade esitamata kuni 20 krooniste summade puhul, samuti maksukorralduse seaduse § 128 lõiget 8, mille kohaselt võib maksuhaldur summa sissenõudmisest loobuda, kui sissenõudmise kulud oleks suuremad kui sissenõutav summa või sissenõudmine on maksejõuetuse tõttu lootusetu.
Sarnast ideed kannab endas ka eelnõus praegu sisalduv lihtsustusnorm tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustuse mittekohaldamiseks alla 20m2 suuruses müügikohas.

Pakume ka teise alternatiivi kuna ülalpakutud muudatus ei arvesta pakendimaterjali liigi eripäraga. 100 kg kilet on suurema mahuga kui 100 kg paberit ning hävineb looduses tunduvalt kauem.

Seetõttu võiks kaaluda võimalust sätestada vabastus minimaalse aktsiisisumma kaudu, millest alates aktsiisikohustus tekib. Kui pakendiettevõtja pakendi mahtude põhjal arvutatud aktsiisisumma on väiksem kui minimaalne aktsiisisumma, ei laieneks talle ka pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutamis- ning vastava aruandluse pidamise kohustus. 100 kg paberilt tuleks maksta aktsiisi 2000 krooni, kile puhul annaks sama suure aktsiisisumma 50 kg. Muudatuse võiks formuleerida selliselt, et aktsiisikohustust ei teki juhul, kui aktsiisisumma kõigi pakendimaterjalide liikide pealt kokku ei ületa teatud summat nt. 2000 krooni aastas.



Selle alternatiivi arvestamiseks tuleks teha muudatus:
a) pakendiaktsiisi seadusesse:
Täiendada eelnõu paragrahviga 8 järgmises sõnastuses:
“§ 8. Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
“Aktsiisimaksja on vabastatud aktsiisi tasumisest, kui tema kõigilt pakendiliikidelt arvestatud aktsiis on kokku väiksem kui 2000 krooni aastas.”
ja
b) pakendiseadusesse:
Täiendada eelnõu §-ga 4 järgmises sõnastuses:
“§ 4. § 16:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad “lõikes 2 sätestatud juhul” sõnadega “lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel”;
2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses
“(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud kohustused ei laiene pakendiettevõtjale, kes on pakendiaktsiisi seaduse § 8 lõike 4 alusel vabastatud aktsiisi tasumisest.””


 

 


ĂĽles