est : eng : rus
Uudised
print
Pakendiseadus ja silokile 2010-06-27

Pakendiseadus oma senisel kujul on kehtinud juba 2005 aastast. Pakendiaktsiisi seadus kehtib juba 1997 aastast, kuid laienes joogipakenditelt kõigile müügipakenditele 2005 a 1 juulist ning kõigile pakendimaterjalidele alates 1 jaanuarist 2009 a.

Oluline on siin märkida et pakendiaktsiisi vabastus eelnevate perioodide eest lõppeb 19.06.2010 saadetud lepingutele ja pakendiaruannetele. Loomulikulikult puudutab see pakendiettevõtjaid kelle majandustegevuse tulemusena on pakendimaterjal Eesti territooriumile jäänud.

Põllumajandusliku tootmise käigus pakkematerjalina kasutamist leiduv kile on pakend nagu iga teinegi. Kui see materjal jääb Eesti territooriumile, siis kuulub see seaduse reguleerimisalasse(nii on kõikjal EL liikmesriikides, piiriülene pakend on oluline vaid statistikaks).

Kahetsusväärsel kombel tunnevad põllumajandusettevõtajad ennast kuidagi rohkem puudutatuna, kuigi tegemist on pakendiseaduse tähenduses tavapärase juhtumiga. Tõin ära ka siin lahtiseletused seaduste alla just põllumajandusettevõtjate kontekstis. Lihtsalt kahju kui mõni pakendiettevõtja peab maksma pakendiaktsiisi koos intressidega seetõttu et keegi pole seadustest kõige paremini aru saanud, kuigi jätab vastupidise mulje. EPR on põllumajanduskilet juba aastaid pakendina kogunud ning taaskasutanud Keskkonnainspektsiooni ning Maksuameti järelvalve all. Põllumajandustootjate keskliidu seisukoht selles kontekstis muidugi enamgi kui ”huvitav”.

Need samad põllumajandusettevõtjad on materjale üle andnud, kuid taaskasutamist ning transporti finantseerimast keeldunud. Meie pole ka seda nõudnud, sest seaduste täitmine või täitmata jätmine on iga isiku valik. Oleme teinud selle EPR rahadega enda koguste katteks, jäädes eelenevatel aastael miinusesse(2009 oli esimene plussiga aasta). Pakendimaterjale on meil iga aasta mitu tuhat tonni rohkem taaskastutanud kui minimaalsed sihtarvud on nõudnud. Seega tekitades sellega nn”vaba kvoodi” millega me saame hilisemaid liitujaid aktsiisidest päästa.

 

1.Turule laskmine tähendab siin tõlget ”put in to market” ehk kontekstis mõeldakse kättesaadavaks tegemist Eesti territooriumil.

2. Silo osaleb piima tootmisprotsessis ning vahepealne plastikusse pakendamine klassifitseerub pakendina. Sarnaselt on puidutööstuses levinud vahepealne toorikute kilesse pakendamine saetööstuse territooriumil.

3. St. vahlitops ei ole jäätise pakend, kuna kasutakse koos tootega. Pakend on see osa tootest mis täidab pakendi funktsioone, olemata ise toode ning jääb peale toote tarbimist üle.

 4. (Põllumajandus)tootja on antud seaduse kontekstis lõppkasutaja/tarbija, kes kasutades erinevaid pakitud komopnente valistab neist uue toote. Komponendid eraldi toodetena kaotavad eksisteerimise. Põllumajandustootja muudab kile pakendiks, kasutades seda kauba/silo pakkimiseks tootmisprotsessi vältel. Elcoteq paneb komponentidest kokku telefoni, Premia toodab piima-,kakaopublrist ning suhkrust ja moosist jäätise.

 5. Silo/moosi/õli ei saa eraldi tootena rĂĽhmitada st. tĂĽkkhaaval pole see kaup loendatav.

6. Omatarbeks esmalt pakendamine või pakendatud(ka impoditud) kompomnentide/tootmissisendi kasutamine toimub enamikes tootmis- või tööstusettevõtes. Kas need toodavad viina või piima, pole pakendiseaduse ega pakendiaktsiisi seaduse kontekstis oluline. Enamikel juhtudel ei toimu tootmissisendi paralleelmüüki lõpptarbijale.

7. Seaduse kontekstis on oluline tegevus mille käigus mingi toode/tooraine muutub pakendiks. Kas seda hiljem müüakse, kingitakse või kasutakse enda tarbeks majandustegevuse raames, see ei ole enam oluline. Kohustus on tekkinud pakendamise momendist juhul kui pakend koos või ilma kaubata jääb Eesti territooriumile.

 

Pakendiseadus:

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest.

(2) Käesolev seadus hõlmab kõiki Eesti Vabariigis turule lastud kaupade pakendeid ja tekkinud pakendijäätmeid, olenemata sellest, kas need on kasutusel või tekitatud tööstuses, kaubandustegevuses, olmes, ametiasutustes või mujal ning olenemata kasutatud materjalidest.

1.Turule laskmine tähendab siin tõlget ”put in to market” ehk kontekstis mõeldakse kättesaadavaks tegemist Eesti territooriumil.

§ 2. Pakend

(1) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.

2. Silo osaleb piima tootmisprotsessis ning vahepealne plastikusse pakendamine klassifitseerub pakendina. Sarnaselt on puidutööstuses levinud vahepealne toorikute kilesse pakendamine saetööstuse territooriumil.

(2) Toote määramine pakendina põhineb järgmistel kriteeriumidel:
1) toode loetakse pakendiks, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määratlusele, piiramata seejuures muid võimalikke pakendi kasutamise funktsioone, välja arvatud olukord, kui pakend on selles oleva toote lahutamatu osa ning peab sisaldama, toetama või säilitama toodet ja selle osi kogu nende kasutusea jooksul ning kui pakend ja selles olev toode on mõeldud koos kasutamiseks, tarbimiseks või äraviskamiseks;

3. St. Vahlitops ei ole jäätise pakend, kuna kasutakse koos tootega. Pakend on see osa tootest mis täidab pakendi funktsioone, olemata ise toode ning jääb peale toote tarbimist üle.

2) toode, mis on kujundatud ja määratud müügikohas täitmiseks, ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud toode, mida müüakse, mis on täidetud või mis on määratud müügikohas täitmiseks, loetakse pakendiks, kui see toode täidab pakendi funktsiooni;
3) pakendi komponendid ja pakendiga püsivalt ühendatud lisaelemendid loetakse selle pakendi osadeks, millega nad on ühendatud. Ühtlasi loetakse pakendiks lisaelement, mis ripub vahetult toote küljes või on toote külge kinnitatud ja täidab pakendi funktsiooni, välja arvatud juhul, kui see element on toote lahutamatu osa ning on mõeldud tarbimiseks või äraviskamiseks koos tootega.

(3) Toote määramisel pakendina tuleb vajaduse korral arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/12/EĂś, millega muudetakse direktiivi 94/62/EĂś pakendite ja pakendijäätmete kohta (ELT L 047, 18.02.2004, lk 26–30), I lisas sätestatud selgitavaid näiteid.

§ 3. Pakendi liigid

(1) Pakendi liigid käesoleva seaduse tähenduses on järgmised:

1) müügipakend ehk esmane pakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa. Müügipakendiks loetakse ka käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakend;

4. (Põllumajandus)tootja on antud seaduse kontekstis lõppkasutaja/tarbija, kes kasutades erinevaid pakitud komopnente valistab neist uue toote. Komponendid eraldi toodetena kaotavad eksisteerimise.Põllumajandustootja muudab kile pakendiks, kasutades seda kauba/silo pakkimiseks tootmisprotsessi vältel

Elcoteq paneb komponentidest kokku telefoni, Premia toodab piima-,kakaopublrist ning suhkrust ja moosist jäätise.

2) rühmapakend ehk teisene pakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata;

5. Silo/moosi/õli ei saa eraldi tootena rühmitada st. tükkhaaval pole see kaup loendatav.

3) veopakend ehk kolmandane pakend – mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid.

 

Pakendiaktsiisiseadus:

§ 5. Aktsiisimaksja

(1) Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile ühenduse tolliseadustiku mõistes. Muudel juhtudel maksab sisseveetud kauba pakendi pealt aktsiisi isik, kellel tekib tollivõlg ühenduse tolliseadustiku mõistes või kes kasutas pakendit omatarbeks või kelle taotlusel hävitati pakend Eestis.[RT I 2008, 20, 138 – jõust. 31.05.2008]

(2) Eestis pakendatud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kes laseb pakendatud kauba Eestis esmakordselt turule ning teeb selle kättesaadavaks levitamiseks või kasutamiseks.

6. Omatarbeks esmalt pakendamine või pakendatud(ka impoditud) kompomnentide/tootmissisendi kasutamine toimub enamikes tootmis- või tööstusettevõtes. Kas need toodavad viina või piima, pole pakendiseaduse ega pakendiaktsiisi seaduse kontekstis oluline. Enamikel juhtudel ei toimu tootmissisendi paralleelmüüki lõpptarbijale.

§ 6. Aktsiisiga maksustamine

 (2) Eestis turule lastud kauba pakend, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba pakend maksustatakse aktsiisiga pakendi mĂĽĂĽmise, vahetamise, tasuta võõrandamise või omatarbeks kasutusse võtmise korral.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuste toimumise ajaks on varaseim hetk, mil sooritati ĂĽks alljärgnevaist toiminguist:

1) pakendi lähetamine;

2) saajale pakendi kättesaadavaks tegemine;

3) pakendi omatarbeks kasutusse võtmine.

(4) Eestis turule lastud kauba pakendi või teisest liikmesriigist soetatud või imporditud kauba pakendi omatarbeks kasutusse võtmine on selles oleva kauba kasutamine aktsiisimaksja poolt ettevõtlusega seotud otstarbel või andmine aktsiisimaksjast tööandja poolt tema töötajale.

7. Seaduse kontekstis on oluline tegevus mille käigus mingi toode/tooraine muutub pakendiks. Kas seda hiljem müüakse, kingitakse või kasutakse enda tarbeks majandustegevuse raames, see ei ole enam oluline. Kohustus on tekkinud pakendamise momendist juhul kui pakend koos või ilma kaubata jääb Eesti territooriumile.

§ 7. Maksustamisperiood ja aruandlus

 (2) Eestis turule lastud kauba pakendi, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba pakendi aktsiisiga maksustamise periood on kvartal. Sellise Eestis turule lastud kauba pakendi, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba pakendi, mille osas aktsiisimaksja on oma kohustused vastavalt käesoleva seaduse §-le 111 ĂĽle andnud, aktsiisiga maksustamise periood on kalendriaasta.

Aktsiisist on täielikult vabastatud:

 

1) pakend, milles on kaup, mida füüsilised isikud impordivad või soetavad teisest liikmesriigist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil;

 

5) Eestis turule lastud kauba, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba plastist pakend massiga alla 2,5 kilogrammi kvartalis ja kauba muust materjalist pakend massiga alla 5 kilogrammi kvartalis.

 

§ 111. Kohustuste üleandmine

(1) Aktsiisimaksja võib käesoleva seadusega sätestatud kohustused anda kirjaliku lepinguga üle ainult pakendiseaduse § 16 lõike 2 alusel asutatud taaskasutusorganisatsioonile.

(11) Käesoleva seadusega sätestatud kohustused annab aktsiisimaksja taaskasutusorganisatsioonile üle kirjalikus lepingus fikseeritud kuupäeval. Aktsiisimaksja ei saa tagasiulatuvalt üle anda selliseid kohustusi lepingu sõlmimisele eelnenud maksustamisperioodi eest, mille täitmise tähtaeg on möödas, sõltumata sellest, kas pooled on lepingust tulenevad kohustused täitnud.

 (2) Käesoleva seadusega sätestatud kohustused kirjaliku lepinguga taaskasutusorganisatsioonile ĂĽle andnud aktsiisimaksja, kes on täitnud oma kohustused taaskasutusorganisatsiooni ees, ei ole vastutav pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmise ning pakendiregistrile ja muudele pädevatele organitele info edastamise eest.

 Vaata teatist siit : http://docs.google.com/fileview?id=0B_85tMXaBab2ZjY3Njc2ZGItNWRmNS00MTk4LWI2YzMtNTU1YzUwMGFlZWFj&hl=en


ĂĽles