est : eng : rus
Pakendi ja pakendijÀÀtmete direktiiv
print

Pakendi ja pakendijÀÀtmete direktiivi uusi EL liikmesriike puudutavad tÀiendused: http://europa.eu.int/eur-lex/le...

 

Euroopa Liidu Teataja L 365 , 31/12/1994 Lk 0010 - 0023
Soomekeelne erivĂ€ljaanne: PeatĂŒkk 15 Köide 13 Lk 0266
Rootsikeelne erivĂ€ljaanne: PeatĂŒkk 15 Köide 13 Lk 0266

Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu direktiiv 94/62/EÜ,
20. detsember 1994,
pakendite ja pakendijÀÀtmete kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
vĂ”ttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,
vÔttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]
vÔttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]
toimides asutamislepingu artiklis 189b sÀtestatud korras [3]
ning arvestades, et:

pakendite ja pakendijÀÀtmete kĂ€itlemist kĂ€sitlevad erinevad siseriiklikud meetmed tuleks ĂŒhtlustada, et ĂŒhelt poolt vĂ€ltida vĂ”i leevendada pakendite ja pakendijÀÀtmete mĂ”ju keskkonnale ja tagada keskkonnakaitse kĂ”rge tase ning teiselt poolt tagada siseturu toimimine ja vĂ€ltida kaubandustĂ”kkeid ning konkurentsi moonutamist ja piiramist ĂŒhenduses;

parim vahend pakendijÀÀtmete tekkimise vÀltimiseks on pakendite kogumahu vÀhendamine;

kĂ€esoleva direktiivi eesmĂ€rke silmas pidades on oluline jĂ€rgida ĂŒldist pĂ”himĂ”tet, mille kohaselt ĂŒhes liikmesriigis keskkonna kaitsmiseks vĂ”etavad meetmed ei tohiks kahjustada teiste liikmesriikide vĂ”imet saavutada kĂ€esoleva direktiivi eesmĂ€rgid;

jÀÀtmete koguse vÀhendamine on oluline Euroopa Liidu lepingus eriliselt nÔutava sÀÀstva kasvu seisukohast;

kĂ€esolev direktiiv peaks hĂ”lmama kĂ”iki turuleviidavaid pakenditĂŒĂŒpe ja kĂ”iki pakendijÀÀtmeid; seetĂ”ttu tuleks nĂ”ukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/339/EMÜ toiduks ettenĂ€htud vedelike pakendite kohta [4] tĂŒhistada;

pakenditel on tÀhtis sotsiaalne ja majanduslik funktsioon ja seetÔttu ei tohiks kÀesoleva direktiiviga ettenÀhtud meetmete kohaldamine piirata teiste vastavate pakendatud kauba vÔi pakendite kvaliteeti ja vedu mÔjutavate ÔigusnÔuete kohaldamist;

nĂ”ukogu 7. mai 1990. aasta resolutsioonis jÀÀtmepoliitika kohta [5] ja nĂ”ukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivis 75/442/EMÜ jÀÀtmete kohta [6] sĂ€testatud jÀÀtmete kĂ€itlemist kĂ€sitleva ĂŒhenduse strateegia kohaselt peaks pakendite ja pakendijÀÀtmete kĂ€itlemine hĂ”lmama esmajĂ€rjekorras pakendijÀÀtmete vĂ€ltimist ning lisaks pakendite korduvkasutamist, ringlussevĂ”ttu ning muid pakendijÀÀtmete taaskasutamise viise ning selliste jÀÀtmete lĂ”plikku kĂ”rvaldamist;

kuni teaduslike ja tehniliste uurimistulemuste saamiseni taaskasutamise osas, tuleks keskkonnamĂ”ju suhtes eelistada korduvkasutamist ja ringlussevĂ”ttu; see eeldab liikmesriikides selliste sĂŒsteemide kasutuselevĂ”ttu, mis tagavad kasutatud pakendite ja/vĂ”i pakendijÀÀtmete tagastamise; olelustsĂŒklianalĂŒĂŒsid tuleks lĂ”petada vĂ”imalikult kiiresti, et Ă”igustada ringluspakendite, taaskasutatavate ja korduvkasutatavate pakendite selget hierarhiat;

pakendijÀÀtmeid tuleb vÀltida asjakohaste meetmetega, sealhulgas liikmesriikides kÀesoleva direktiivi eesmÀrkide kohaselt tehtavate algatuste abil;

liikmesriigid vĂ”ivad vastavalt asutamislepingule soodustada selliste pakendite korduvkasutamise sĂŒsteeme, mida saab korduvkasutada keskkonnasĂ”bralikul viisil, et kasu saada nende sĂŒsteemide panusest keskkonnakaitsesse;

keskkonnakaitse seisukohast tuleks ringlussevÔttu lugeda taaskasutamise tÀhtsaks osaks, pidades eelkÔige silmas energia- ja pÔhitoorainetarbimise vÀhendamist ning jÀÀtmete lÔplikku kÔrvaldamist;

energia taaskasutamine on tÔhus vahend pakendijÀÀtmete taaskasutamiseks;

liikmesriikides pakendijÀÀtmete taaskasutamiseks ja ringlussevÔtuks seatud eesmÀrke tuleks vÀljendada viisil, mis vÔimaldaks arvesse vÔtta liikmesriikide erinevaid olukordi ning vÀltida kaubandustÔkkeid ja konkurentsi moonutamist;

tulemuste saavutamiseks keskmise ajavahemiku jooksul ning et anda ettevÔtjatele, tarbijatele ja ametivÔimudele vajalikud pikaajalised tulevikuvÀljavaated, tuleks eespool nimetatud eesmÀrkide saavutamiseks kehtestada keskmine tÀhtaeg ja hilisemas etapis kindlaksmÀÀratavate eesmÀrkide jaoks pikk tÀhtaeg, pidades silmas oluliselt suuremaid eesmÀrke;

Euroopa Parlament ja nĂ”ukogu peaksid komisjoni aruannete alusel uurima liikmesriikides ĂŒlalnimetatud eesmĂ€rkide saavutamiseks tehtud töös saadud praktilisi kogemusi ning teadusliku uurimistöö ja hindamismeetodite (nagu nĂ€iteks ökobilansi) tulemusi;

liikmesriikidel, kes on kehtestanud vĂ”i kehtestavad ĂŒlalnimetatud eesmĂ€rkidest kaugemaleulatuvaid eesmĂ€rke sisaldavad programmid, tuleks keskkonnakaitse kĂ”rge taseme huvides lubada jĂ€tkata nende eesmĂ€rkide poole pĂŒrgimist, tingimusel et sellised meetmed hoiavad Ă€ra hĂ€ired siseturul ega takista teisi liikmesriike kĂ€esoleva direktiivi jĂ€rgimisel; komisjon peaks pĂ€rast asjakohast kontrollimist sellised meetmed kinnitama;

teiselt poolt tuleks teatavatel liikmesriikidel neis liikmesriikides valitsevate konkreetsete asjaolude tĂ”ttu lubada seada madalamaid eesmĂ€rke, tingimusel et nad ettenĂ€htud tĂ€htajaks saavutavad taaskasutamisega seotud minimaalse eesmĂ€rgi ja pikemaks tĂ€htajaks ĂŒldised eesmĂ€rgid;

pakendite ja pakendijÀÀtmete kĂ€itlemine eeldab, et liikmesriigid vĂ”tavad kasutusele tagastamise, kogumise ja taaskasutamise sĂŒsteemid; sellised sĂŒsteemid peaksid vĂ”imaldama kĂ”igi huvitatud poolte osavĂ”ttu ja olema kavandatud nii, et vĂ€ltida imporditavate toodete diskrimineerimist ja kaubandustĂ”kkeid vĂ”i konkurentsi moonutamist ja tagada vastavalt asutamislepingule pakendite ja pakendijÀÀtmete maksimaalne vĂ”imalik tagastamine;

pakendite mĂ€rgistamine ĂŒhenduses eeldab edasisi uuringuid, kuid ĂŒhendus peaks vastava otsuse tegema lĂ€hemas tulevikus;

et minimeerida pakendite ja pakendijÀÀtmete mÔju keskkonnale ning vÀltida kaubandustÔkkeid ja konkurentsi moonutamist, on lisaks vaja mÀÀratleda pakendite koostist ning nende sobivust ringlus- ja korduvkasutatavateks pakenditeks (kaasa arvatud taaskasutatavad pakendid) hÔlmavad olulised nÔuded;

mĂŒrkmetallide ja teiste mĂŒrkainete sisaldust pakendites tuleks piirata nende keskkonnamĂ”ju silmas pidades (eelkĂ”ige pidades silmas nende tĂ”enĂ€olist sisaldust pakendi pĂ”letamisel tekkivates heitmetes vĂ”i tuhas vĂ”i prĂŒgila nĂ”rgvees); pakendijÀÀtmete toksilisuse vĂ€hendamiseks on kĂ”igepealt oluline vĂ€ltida mĂŒrgiste raskmetallide sattumist pakendisse ja tagada, et sellised ained ei pÀÀse keskkonda, nĂ€hes ette asjakohased erandid, mis tuleks erijuhtudel kindlaks mÀÀrata komisjoni poolt komiteemenetluse kohaselt;

kÔrge ringlussevÔtutaseme saavutamiseks ning pakendijÀÀtmeid koguvate ja töötlevate inimeste tervise- ja ohutuseprobleemide vÀltimiseks on oluline sorteerida sellised jÀÀtmed nende tekkepaigas;

pakendite valmistamist kĂ€sitlevaid nĂ”udeid ei tohiks kohaldada nende pakendite suhtes, mida on antud toote pakendamiseks kasutatud enne kĂ€esoleva direktiivi jĂ”ustumise kuupĂ€eva; lisaks on vaja ette nĂ€ha ĂŒleminekuperiood pakendite turustamise vĂ”imaldamiseks;

kÔigile olulistele nÔuetele vastavate pakendite turuleviimisega seotud sÀtete kohaldamise alustamise kuupÀeva kindlaks mÀÀrates tuleks arvesse vÔtta, et pÀdev standardiasutus valmistab ette Euroopa standardeid; siseriiklike standardite vastavuse tÔendamise vahendeid kÀsitlevaid sÀtteid tuleks siiski kohaldada viivitamata;

tuleks edendada olulisi nĂ”udeid ja muid asjaga seotud kĂŒsimusi kĂ€sitlevate Euroopa standardite ettevalmistamist;

kÀesolevas direktiivis sÀtestatud meetmed eeldavad taaskasutamis- ja ringlussevÔtuvÔimsuste arendamist ning taaskasutatud pakendimaterjalide turuvÀljundite olemasolu;

taaskasutatud materjalide kasutamine pakendites ei tohiks olla vastuolus vastavate hĂŒgieeni, tervishoidu ja tarbijate ohutust kĂ€sitlevate sĂ€tetega;

kogu ĂŒhendust hĂ”lmavad andmed pakendite ja pakendijÀÀtmete kohta on vajalikud selleks, et jĂ€lgida kĂ€esoleva direktiivi eesmĂ€rkide rakendamist;

on oluline, et kÔik pakendite ja pakendatud toodete tootmise, kasutamise, impordi ja turustamisega seotud isikud saavad teadlikumaks pakendite osast jÀÀtmete tekkimisel ja nÔustuvad selle eest vastutama pÔhimÔtte "saastaja maksab" kohaselt; kÀesolevas direktiivis ettenÀhtud meetmete vÀljatöötamine ja rakendamine peaks sisaldama ja eeldama vajaduse korral kÔigi partnerite tihedat koostööd jagatud vastutuse alusel;

tarbijatel on pakendite ja pakendijÀÀtmete kĂ€itlemisel otsustav ĂŒlesanne ja neid tuleks piisavalt teavitada, et nad oleksid valmis oma kĂ€itumist ja suhtumist kohandama;

direktiivi 75/442/EMÜ kohaselt ettenĂ€htud jÀÀtmekĂ€itluskavadesse pakendite ja pakendijÀÀtmete kĂ€itlust kĂ€sitleva eripeatĂŒki lisamine tĂ”hustab kĂ€esoleva direktiivi rakendamist;

kĂ€esoleva direktiivi eesmĂ€rkide saavutamise lihtsustamiseks vĂ”ib olla asjakohane, et ĂŒhendus ja liikmesriigid kasutaksid uute protektsionismivormide vĂ€ltimiseks asutamislepingu sĂ€tetega kooskĂ”las olevaid majandushoobasid;

ilma et see piiraks nĂ”ukogu 28. mĂ€rtsi 1983. aasta direktiivi 83/189/EMÜ (millega nĂ€hakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) [7] kohaldamist, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile kavandatavatest meetmetest enne nende vastuvĂ”tmist, et oleks vĂ”imalik kindlaks teha, kas need meetmed vastavad kĂ€esolevale direktiivile;

komisjon peaks komiteemenetlust jĂ€rgides tagama pakendite identifitseerimise sĂŒsteemi ja andmebaasisĂŒsteemiga seotud vormingute kohandamise vastavalt teaduse ja tehnika arengule;

on vaja sÀtestada erimeetmed kÀesoleva direktiivi rakendamisel ettetulevate probleemide lahendamiseks, jÀrgides vajaduse korral komiteemenetlust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

EesmÀrgid

1. KĂ€esoleva direktiivi eesmĂ€rk on pakendite ja pakendijÀÀtmete kĂ€itlemist kĂ€sitlevate siseriiklike meetmete ĂŒhtlustamine, et ĂŒhelt poolt vĂ€ltida vĂ”i leevendada pakendite ja pakendijÀÀtmete mĂ”ju keskkonnale kĂ”ikides liikmesriikides ja tagada keskkonnakaitse kĂ”rge tase ning teiselt poolt tagada siseturu toimimine ja vĂ€ltida kaubandustĂ”kkeid ning konkurentsi moonutamist ja piiramist ĂŒhenduses.

2. Selleks sÀtestatakse kÀesoleva direktiiviga meetmed, mille eesmÀrk on kÔigepealt pakendijÀÀtmete vÀltimine ning lisaks pakendite korduvkasutamine, ringlussevÔtt ning muud pakendijÀÀtmete taaskasutamise viisid ning selliste jÀÀtmete lÔplik kÔrvaldamine.

Artikkel 2

Ulatus

1. KĂ€esolev direktiiv hĂ”lmab kĂ”iki ĂŒhenduse turule viidavaid pakendeid ja kĂ”iki pakendijÀÀtmeid, mida kasutatakse vĂ”i visatakse Ă€ra tööstuses, kaubanduses, asutustes, kauplustes, teeninduses, majapidamistes vĂ”i mujal neis kasutatud materjalidest olenemata.

2. KĂ€esoleva direktiivi kohaldamine ei piira kehtivate, pakendite ohutust, tervisekaitset ja pakendatud toodete hĂŒgieeni kĂ€sitlevate kvaliteedinĂ”uete vĂ”i kehtivate veonĂ”uete vĂ”i nĂ”ukogu 12. detsembri 1991. aasta ohtlikke jÀÀtmeid kĂ€sitleva direktiivi 91/689/EMÜ [8] sĂ€tete kohaldamist.

Artikkel 3

MÔisted

KÀesolevas direktiivis kasutatakse jÀrgmisi mÔisteid:

1. pakend – mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse kaupade kaitseks, kĂ€itlemiseks, kĂ€ttetoimetamiseks ja esitlemiseks, mis vĂ”ib olla mis tahes toormaterjali vĂ”i töödeldud tootena ja mis antakse tootjalt edasi kasutajale vĂ”i tarbijale. Samal eesmĂ€rgil kasutatavaid tagastamatuid tooteid tuleb samuti lugeda pakenditeks.

Pakendite hulka kuuluvad ĂŒksnes jĂ€rgmised:
a) mĂŒĂŒgipakend vĂ”i esmane pakend, mis on ette nĂ€htud mĂŒĂŒgikohas lĂ”ppkasutajale vĂ”i tarbijale mĂŒĂŒdava kaubaĂŒksuse pakendamiseks;

b) rĂŒhmapakend vĂ”i teisene pakend, mis on ette nĂ€htud teatud hulga kaubaĂŒksuste rĂŒhmitamiseks mĂŒĂŒgikohas, sĂ”ltumata sellest, kas see mĂŒĂŒakse koos kaubaga lĂ”ppkasutajale vĂ”i tarbijale vĂ”i kasutatakse seda vaid riiulite tĂ€itmiseks mĂŒĂŒgikohas; selle eemaldamine tootelt ei pĂ”hjusta toote omaduste muutumist;

c) veopakend vĂ”i kolmandane pakend, mis on ette nĂ€htud hulga kaubaĂŒksuste vĂ”i rĂŒhmapakendite kĂ€itlemise ja veo hĂ”lbustamiseks, et vĂ€ltida nende fĂŒĂŒsilist kĂ€itlemist ja veokahjustusi. Veopakenditeks ei loeta maantee-, raudtee-, mere- ja Ă”huveokonteinereid;

2. pakendijÀÀtmed – direktiivis 75/442/EMÜ antud jÀÀtmete mĂ”istega hĂ”lmatud mis tahes pakend vĂ”i pakendimaterjal, vĂ€lja arvatud tootmisjÀÀgid;

3. pakendijÀÀtmete kĂ€itlemine – jÀÀtmete kĂ€itlemine direktiivi 75/442/EMÜ kohaselt;

4. vĂ€ltimine –

- pakendites ja pakendijÀÀtmetes sisalduvate materjalide ja ainete,

- tootmise, turustamise, jaotamise, kasutamise ja kÔrvaldamise etapis pakendite ja pakendijÀÀtmete koguse ja keskkonnaohtlikkuse vÀhendamine

eeskÀtt puhaste toodete ja tehnoloogia arendamise teel;

5. korduvkasutamine – kĂ”ik toimingud, mille kĂ€igus oma olelustsĂŒkli jooksul minimaalse arvu kordi ringlema kavandatud ja valmistatud pakend tĂ€idetakse uuesti vĂ”i teda kasutatakse samal eesmĂ€rgil, milleks ta valmistati, olenemata sellest, kas pakendi uuesti tĂ€itmise vĂ”imaldamiseks kasutatakse turul olevaid abimaterjale; sellistest ringluspakenditest saavad pakendijÀÀtmed, kui neid enam ei korduvkasutata;

6. taaskasutamine – kĂ”ik selles valdkonnas kohaldatavad toimingud, mis on ette nĂ€htud direktiivi 75/442/EMÜ II B lisas;

7. ringlussevĂ”tt – jÀÀtmematerjali ĂŒmbertöötamine tootmisprotsessis algeesmĂ€rgil vĂ”i muudel eesmĂ€rkidel, kaasa arvatud orgaaniline ringlussevĂ”tt, kuid mitte energia taaskasutamiseks;

8. energia taaskasutamine – pakendite pĂ”levjÀÀtmete kasutamine energia saamiseks otsese pĂ”letamise teel koos muude jÀÀtmetega vĂ”i eraldi, mille puhul eraldub soojusenergia;

9. orgaaniline ringlussevĂ”tt – pakendijÀÀtmete biolagundatavate osade aeroobne (kompostimine) vĂ”i anaeroobne (kasutamine metaanina) töötlemine mikroorganismide abil ja kontrolli all, nii et tulemuseks saadakse stabiliseeritud orgaanilised jÀÀgid vĂ”i metaan. PrĂŒgilasse viimist ei loeta orgaaniliseks ringlussevĂ”tuks;

10. kĂ”rvaldamine – kĂ”ik selles valdkonnas kohaldatavad toimingud, mis on ette nĂ€htud direktiivi 75/442/EMÜ II A lisas;

11. ettevĂ”tjad – pakendimaterjalide tarnijad, pakendite tootjad ja edasiarendajad, tĂ€itjad ja kasutajad, importijad, hulgimĂŒĂŒjad ja turustajad, asutused ja organisatsioonid;

12. vabatahtlik leping – liikmesriigi pĂ€devate ametivĂ”imude ja asjaomaste majandussektorite vaheline ametlik leping, mis peab olema avatud kĂ”ikidele partneritele, kes soovivad lepingu tingimusi tĂ€ita, pidades silmas kĂ€eoleva direktiivi eesmĂ€rke.

Artikkel 4

VĂ€ltimine

1. Liikmesriigid tagavad, et lisaks pakendijÀÀtmete tekkimise vÀltimiseks artikli 9 kohaselt vÔetavatele meetmetele rakendatakse ka teisi ennetusmeetmeid. Nende meetmete hulka vÔivad kuuluda riiklikud programmid vÔi samalaadsed vajaduse korral koos ettevÔtjatega kasutatavad abinÔud, mis on kavandatud liikmesriikides vÀltimise osas tehtud paljude algatuste kogumiseks ja Àrakasutamiseks. Need meetmed peavad vastama kÀesoleva direktiivi eesmÀrkidele, nagu on mÀÀratletud artikli 1 lÔikes 1.

2. Komisjon aitab vÀltimist edendada, soodustades asjakohaste Euroopa standardite vÀljatöötamist artikli 10 kohaselt.

Artikkel 5

Liikmesriigid vĂ”ivad vastavalt asutamislepingule soodustada selliste pakendite korduvkasutamise sĂŒsteeme, mida saab korduvkasutada keskkonnasĂ”bralikul viisil.

Artikkel 6

Taaskasutamine ja ringlussevÔtt

1. KÀesoleva direktiivi eesmÀrkide jÀrgimiseks vÔtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et saavutada jÀrgmised kogu nende territooriumi hÔlmavad eesmÀrgid:

a) hiljemalt viis aastat pĂ€rast tĂ€htaega, mil kĂ€esolevat direktiivi tuleb rakendada siseriiklikes Ă”igusaktides, tuleb taaskasutada 50–65 % pakendijÀÀtmete massist;

b) selle ĂŒldise eesmĂ€rgi raames ja sama tĂ€htaja piires tuleb 25–45 % pakendijÀÀtmetes sisalduvate pakendimaterjalide massist vĂ”tta ringlusse, nii et ringlusse vĂ”etakse iga pakendimaterjali massist vĂ€hemalt 15 %.

c) hiljemalt 10 aastat pÀrast tÀhtaega, mil kÀesolevat direktiivi tuleb rakendada siseriiklikes Ôigusaktides, taaskasutatakse ja vÔetakse ringlusse pakendijÀÀtmete protsent, mille peab kindlaks mÀÀrama nÔukogu vastavalt lÔike 3 punktile b, pidades silmas punktides a ja b nimetatud eesmÀrkide olulist laiendamist.

2. Liikmesriigid edendavad vajaduse korral ringlussevÔetud pakendijÀÀtmetest saadud materjalide kasutamist pakendite ja teiste toodete valmistamisel.

3. a) Euroopa Parlament ja nĂ”ukogu uurivad komisjoni vahearuande alusel ja neli aastat pĂ€rast lĂ”ike 1 punktis a nimetatud tĂ€htaega lĂ”pparuande alusel liikmesriikides lĂ”ike 1 punktides a ja b ning lĂ”ikes 2 sĂ€testatud eesmĂ€rkide pĂŒĂŒdlemisel saadud kogemusi ning teadusliku uurimistöö nagu ökobilansi tulemusi.

b) Hiljemalt kuus kuud enne lÔike 1 punktis a nimetatud esimese viieaastase etapi lÔppu mÀÀrab nÔukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud hÀÀlteenamusega kindlaks lÔike 1 punktis c nimetatud teise viieaastase etapi eesmÀrgid. Seda menetlust korratakse seejÀrel iga viie aasta tagant.

4. Liikmesriigid avaldavad lÔike 1 punktides a ja b nimetatud meetmed ja eesmÀrgid, mille kohta korraldatakse elanikkonnale ja ettevÔtjatele suunatud teabekampaania.

5. Kreeka, Iirimaa ja Portugal vÔivad oma eriolukorra tÔttu, nagu suur hulk vÀikseid saari, maa- ja mÀgipiirkondade olemasolu ja praegune pakendite tarbimise madal tase, otsustada:

a) saavutada hiljemalt viis aastat pÀrast kÀesoleva direktiivi rakendamise tÀhtaega lÔike 1 punktides a ja b kindlaksmÀÀratud madalamad sihid, kuid vÀhemalt 25 % pakendite taaskasutamine;

b) lĂŒkata samal ajal lĂ”ike 1 punktides a ja b nimetatud eesmĂ€rkide saavutamine hilisemale tĂ€htajale, mis ei tohi siiski ĂŒletada 31. detsembrit 2005.

6. Liikmesriikidel, kes on juba vĂ”tnud vĂ”i vĂ”tavad kasutusele programmid, mille eesmĂ€rgid on lĂ”ike 1 punktide a ja b eesmĂ€rkidest kĂ”rgemad, ja kelle kĂ€sutuses on asjakohased ringlussevĂ”tu ja taaskasutamise vĂ”imsused, on lubatud jĂ€rgida neid eesmĂ€rke keskkonnakaitse kĂ”rge taseme huvides ja tingimusel, et nende meetmetega vĂ€lditakse siseturu moonutusi ega takistata teisi liikmesriike kĂ€esoleva direktiivi jĂ€rgimisel. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile. Komisjon kinnitab need meetmed, kui ta on koostöös liikmesriikidega kindlaks teinud, et need meetmed vastavad ĂŒlalnimetatud kaalutlustele ega kujuta endast meelevaldse diskrimineerimise vahendit vĂ”i liikmesriikidevahelise kaubavahetuse varjatud piiramist.

Artikkel 7

Tagastamise, kogumise ja taaskasutamise sĂŒsteemid

1. Liikmesriigid peavad vĂ”tma vajalikke meetmeid selliste sĂŒsteemide kasutuselevĂ”tuks, millega tagatakse:

a) kasutatud pakendite ja/vÔi pakendijÀÀtmete tagastamine ja/vÔi kogumine tarbijalt, teistelt lÔppkasutajatelt vÔi jÀÀtmevoost, et suunata need kÔige sobivamasse kÀitlusse;

b) kogutud pakendite ja/vÔi pakendijÀÀtmete korduvkasutamine vÔi taaskasutamine, kaasa arvatud ringlussevÔtt,

et tÀita kÀesolevas direktiivis sÀtestatud eesmÀrke.

Need sĂŒsteemid peavad olema osavĂ”tuks avatud asjaomaste sektorite ettevĂ”tjatele ja pĂ€devatele ametivĂ”imudele. Mittediskrimineerivatel tingimustel kohaldatakse neid ka imporditud toodete suhtes, kaasa arvatud sĂŒsteemidele juurdepÀÀsu ĂŒksikasjalik kord ja kehtestatud maksud, ja kavandatakse nii, et vastavalt asutamislepingule vĂ€ltida kaubandustĂ”kkeid vĂ”i konkurentsi moonutamist.

2. LĂ”ikes 1 nimetatud meetmed on pakendeid ja pakendijÀÀtmeid hĂ”lmava poliitika osa, milles vĂ”etakse eelkĂ”ige arvesse keskkonna- ja tarbijakaitse, ohutuse ja hĂŒgieeni nĂ”udeid, pakendatud kaupade ja kasutatud materjalide kvaliteedi, autentsuse ja tehniliste omaduste kaitset ning tööstus- ja kaubandusomandi Ă”iguste kaitset.

Artikkel 8

MĂ€rgistamis- ja identifitseerimissĂŒsteem

1. NÔukogu teeb otsuse pakendite mÀrgistamise kohta asutamislepingus sÀtestatud tingimuste kohaselt hiljemalt kahe aasta möödumisel kÀesoleva direktiivi jÔustumisest.

2. Kogumise, korduvkasutamise ja taaskasutamise, sealhulgas ringlussevÔtu hÔlbustamiseks tuleb pakenditel nÀidata kasutatud pakendimaterjali(de) laad, et asjaomane tööstus saaks neid identifitseerida ja liigitada.

Selleks mÀÀrab komisjon I lisa alusel ja vastavalt artiklis 21 sĂ€testatud menetlusele hiljemalt 12 kuu jooksul pĂ€rast kĂ€esoleva direktiivi jĂ”ustumist kindlaks identifitseerimissĂŒsteemi aluseks oleva numeratsiooni ja lĂŒhendid ning tĂ€psustab sama menetluse kohaselt need materjalid, mille suhtes identifitseerimissĂŒsteemi kohaldatakse.

3. Pakendil peab olema asjakohane mĂ€rgistus kas pakendil endal vĂ”i selle etiketil. See peab olema selgelt nĂ€htav ja kergesti loetav. MĂ€rgistus peab olema piisavalt kulumiskindel ja pĂŒsiv ka siis, kui pakend avatakse.

Artikkel 9

Olulised nÔuded

1. Liikmesriigid tagavad, et kolme aasta möödumisel kÀesoleva direktiivi jÔustumisest vÔib pakendi turule viia ainult siis, kui see vastab kÔigile kÀesolevas direktiivis, kaasa arvatud II lisa, mÀÀratletud olulistele nÔuetele.

2. Liikmesriigid eeldavad artikli 22 lÔikes 1 sÀtestatud tÀhtajast alates, et pakend tÀidab kÔik kÀesolevas direktiivis ja selle II lisas sÀtestatud nÔuded, kui ta vastab:

a) vastavatele ĂŒhtlustatud standarditele, mille viited on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas. Liikmesriigid avaldavad kĂ”nealustele ĂŒhtlustatud standarditele vastavate siseriiklike standardite viitenumbrid;

b) lĂ”ikes 3 nimetatud asjakohastele siseriiklikele standarditele, kui selliste standarditega hĂ”lmatud valdkondades puuduvad ĂŒhtlustatud standardid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile selliste lÔike 2 punktis b nimetatud siseriiklike standardite tekstid, mis on nende arvates kooskÔlas kÀesolevas artiklis nimetatud nÔuetega. Komisjon edastab need tekstid viivitamata teistele liikmesriikidele.

Liikmesriigid avaldavad selliste standardite viitenumbrid. Komisjon tagab, et need avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

4. Kui liikmesriik vĂ”i komisjon leiab, et lĂ”ikes 2 nimetatud standardid ei vasta tĂ€ielikult lĂ”ikes 1 nimetatud olulistele nĂ”uetele, esitab komisjon vĂ”i asjaomane liikmesriik kĂŒsimuse koos pĂ”hjendustega direktiivi 83/189/EMÜ kohaselt moodustatud komiteele. Komitee teeb viivitamata oma arvamuse teatavaks.

Komitee arvamust silmas pidades teatab komisjon liikmesriikidele, kas on vaja vĂ”i mitte kĂ”rvaldada need standardid lĂ”igetes 2 ja 3 nimetatud trĂŒkistest.

Artikkel 10

Standardimine

Komisjon edendab vajaduse korral II lisas nimetatud oluliste nÔuetega seotud Euroopa standardite ettevalmistamist.

Komisjon edendab eelkÔige selliste Euroopa standardite ettevalmistamist, mis on seotud jÀrgmisega:

- pakendi olelustsĂŒkli kriteeriumid ja metodoloogia,

- mÔÔtmis- ja kontrollimeetodid, millega tehakse kindlaks raskmetallide ja teiste ohtlike ainete sisaldus pakendites ning nende eraldumine pakenditest ja pakendijÀÀtmetest keskkonda,

- taaskasutatud materjali minimaalset sisaldust teatavat tĂŒĂŒpi pakendites kĂ€sitlevad kriteeriumid,

- ringlussevÔtumeetodite kriteeriumid,

- kompostimismeetodite ja toodetud komposti kriteeriumid,

- pakendite mÀrgistamise kriteeriumid.

Artikkel 11

Raskmetallide kontsentratsioonitasemed pakendis

1. Liikmesriigid tagavad, et plii, kaadmiumi, elavhĂ”beda ja kuuevalentse kroomi kontsentratsioonitasemed pakendis vĂ”i pakendiosades ei ĂŒleta:

- 600 ppm massist kahe aasta möödumisel artikli 22 punktis i nimetatud tÀhtajast,

- 250 ppm massist kolme aasta möödumisel artikli 22 punktis i nimetatud tÀhtajast,

- 100 ppm massist viie aasta möödumisel artikli 22 punktis i nimetatud tÀhtajast.

2. LĂ”ikes 1 nimetatud kontsentratsioonitasemeid ei kohaldata pakendite suhtes, mis on valmistatud tĂ€ielikult ĂŒksnes kristallist, nagu on mÀÀratletud direktiivis 69/493/EMÜ. [9]

3. Komisjon mÀÀrab artiklis 21 ettenÀhtud korras kindlaks:

- tingimused, mille alusel ĂŒlalnimetatud kontsentratsioonitasemeid ei kohaldata taaskasutatud materjalide ning suletud ja kontrollitud ahelas toimuva tooteringluse suhtes,

- pakenditĂŒĂŒbid, mis vabastatakse lĂ”ike 1 kolmandas taandes nimetatud nĂ”udest.

Artikkel 12

InfosĂŒsteemid

1. Liikmesriigid vĂ”tavad vajalikud meetmed, tagamaks pakendeid ja pakendijÀÀtmeid kĂ€sitlevate ĂŒhtlustatud andmebaaside loomine seal, kus neid veel ei ole, et aidata liikmesriikidel ja komisjonil jĂ€lgida kĂ€esolevas direktiivis sĂ€testatud eesmĂ€rkide tĂ€itmist.

2. Selleks peavad andmebaasid eelkÔige andma teavet pakendite ja pakendijÀÀtmete liikumise ulatuse, omaduste ja arengu kohta (kaasa arvatud teave pakendimaterjalide ja nende valmistamisel kasutatavate komponentide toksilisuse vÔi ohtlikkuse kohta) liikmesriikides.

3. Esitatavate andmete omaduste ja esitamise ĂŒhtlustamiseks ja nende liikmesriikidevahelise kokkusobivuse tagamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile oma olemasolevad andmed vastavalt vormingutele, mille vĂ”tab vastu komisjon ĂŒhe aasta möödumisel kĂ€esoleva direktiivi jĂ”ustumisest III lisa alusel ja artiklis 21 sĂ€testatud korra kohaselt.

4. Liikmesriigid vĂ”tavad arvesse konkreetseid probleeme, mis vĂ€ikestel ja keskmise suurusega ettevĂ”tetel on ĂŒksikasjalike andmete esitamisel.

5. Saadud andmed esitatakse koos artiklis 17 nimetatud riiklike aruannetega ja ajakohastatakse jÀrgmistes aruannetes.

6. Liikmesriigid peavad nÔudma, et kÔik asjaomased ettevÔtjad esitaksid pÀdevatele asutustele usaldusvÀÀrsed andmed oma sektori kohta vastavalt kÀesolevale artiklile.

Artikkel 13

Teave pakendite kasutajatele

Liikmesriigid peavad kahe aasta jooksul alates artikli 22 lÔikes 1 nimetatud tÀhtajast vÔtma meetmeid tagamaks, et pakendite kasutajad, sealhulgas eeskÀtt tarbijad, saavad vajalikku teavet jÀrgmise kohta:

- neile kĂ€ttesaadavad tagastamis-, kogumis- ja taaskasutamissĂŒsteemid,

- nende panus pakendite ja pakendijÀÀtmete korduv- ja taaskasutamisse ning ringlussevÔttu,

- turustatavatel pakenditel oleva mÀrgistuse tÀhendus,

- pakendite ja pakendijÀÀtmete kÀitlemise kavade asjakohased elemendid, nagu on nimetatud artiklis 14.

Artikkel 14

KĂ€itlemiskavad

Vastavalt kĂ€esolevas direktiivis nimetatud eesmĂ€rkidele ja meetmetele peavad liikmesriigid direktiivi 75/442/EMÜ artikli 17 kohaselt nĂ”utavatele jÀÀtmete kĂ€itlemise kavadele lisama eripeatĂŒki pakendite ja pakendijÀÀtmete kĂ€itlemise kohta, kaasa arvatud artiklite 4 ja 5 kohaselt vĂ”etud meetmed.

Artikkel 15

Majandushoovad

NĂ”ukogu vĂ”tab kĂ€esolevas direktiivis sĂ€testatud eesmĂ€rkide saavutamise edendamise majandushoovad vastu asutamislepingu vastavate sĂ€tete alusel. Selliste meetmete puudumisel vĂ”ivad liikmesriigid ĂŒhenduse keskkonnapoliitikat reguleerivate pĂ”himĂ”tete (muu hulgas pĂ”himĂ”te "saastaja maksab") ja asutamislepingust tulenevate kohustuste kohaselt vĂ”tta vastu meetmed nimetatud eesmĂ€rkide saavutamiseks.

Artikkel 16

Teavitamine

1. Ilma et see piiraks direktiivi 83/189/EMÜ kohaldamist, peavad liikmesriigid enne meetmete vastuvĂ”tmist teavitama komisjoni nende meetmete eelnĂ”udest, mida nad kĂ€esoleva direktiivi raames vastu vĂ”tta kavatsevad, vĂ€lja arvatud fiskaalmeetmed, kuid kaasa arvatud selliste fiskaalmeetmetega seotud tehnilised spetsifikatsioonid, mille abil soodustatakse vastavust sellistele tehnilistele spetsifikatsioonidele, et komisjon vĂ”iks neid uurida olemasolevate sĂ€tete alusel, jĂ€rgides igal juhtumil ĂŒlalnimetatud direktiivis sĂ€testatud korda.

2. Kui kavandatav meede kĂ€sitleb ka tehnilist kĂŒsimust direktiivi 83/189/EMÜ tĂ€henduses, vĂ”ib asjaomane liikmesriik tĂ€psustada, et kĂ€esolevas direktiivis nimetatud korra kohaselt sooritatud teavitamine kehtib ka direktiivi 83/189/EMÜ osas.

Artikkel 17

Aruandmiskohustus

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande kĂ€esoleva direktiivi kohaldamise kohta vastavalt nĂ”ukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/692/EMÜ (teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ĂŒhtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta) [10] artiklile 5 Esimene aruanne hĂ”lmab ajavahemikku 1995–1997.

Artikkel 18

Turuleviimise vabadus

Liikmesriigid ei takista kÀesoleva direktiivi sÀtetele vastavate pakendite turuleviimist oma territooriumil.

Artikkel 19

Kohandamine teaduse ja tehnika arenguga

Muudatused, mis on vajalikud artikli 8 lĂ”ikes 2, I lisas ja artikli 10 viimases taandes nimetatud identifitseerimissĂŒsteemi ning artikli 12 lĂ”ikes 3 ja III lisas nimetatud andmebaasidega seotud vormingute kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, vĂ”etakse vastu artiklis 21 sĂ€testatud korra kohaselt.

Artikkel 20

Erimeetmed

1. Komisjon mÀÀrab artiklis 21 sĂ€testatud korra kohaselt kindlaks tehnilised meetmed, mis on vajalikud raskuste ĂŒletamiseks kĂ€esoleva direktiivi sĂ€tete kohaldamisel eeskĂ€tt meditsiiniseadmete ja farmaatsiatoodete esmaste pakendite, vĂ€ikepakendite ja luksuspakendite suhtes.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nÔukogule aruande kÔigi muude vÔetavate meetmete kohta; vajaduse korral vÔib sellele olla lisatud ettepanek.

Artikkel 21

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

2. VĂ”etavate meetmete eelnĂ”u esitab komiteele komisjoni esindaja. TĂ€htaja jooksul, mille mÀÀrab eesistuja lĂ€htuvalt kĂŒsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnĂ”u kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise hÀÀlteenamusega, nagu on sĂ€testatud asutamislepingu artikli 148 lĂ”ikes 2 nĂ”ukogu otsuste vastuvĂ”tmiseks komisjoni ettepaneku pĂ”hjal. Liikmesriikide esindajate hÀÀli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sĂ€testatud viisil. Eesistuja ei hÀÀleta.

3. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskÔlas, vÔtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskÔlas vÔi kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon vÔetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nÔukogule. NÔukogu teeb otsuse kvalifitseeritud hÀÀlteenamusega.

Kui nÔukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nÔukogu poole pöördumisest, vÔtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 22

ÜlevĂ”tmine siseriiklikesse Ă”igusaktidesse

1. Liikmesriigid jÔustavad kÀesoleva direktiivi jÀrgimiseks vajalikud Ôigusnormid enne 30. juunit 1996. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid need normid vastu vÔtavad, lisavad nad nendesse normidesse vÔi nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite kÀesolevale direktiivile.

3. Lisaks edastavad liikmesriigid komisjonile kÔik kÀesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvÔetud Ôigusnormid.

4. Pakendite valmistamist kÀsitlevaid nÔudeid ei tohi mingil juhul kohaldada nende pakendite suhtes, mida on antud toote pakendamiseks kasutatud enne kÀesoleva direktiivi jÔustumise kuupÀeva.

5. Liikmesriigid lubavad kuni viie aasta jooksul alates kÀesoleva direktiivi jÔustumise kuupÀevast selliste pakendite turuleviimist, mis on valmistatud enne nimetatud kuupÀeva ja mis vastavad nende olemasolevatele siseriiklikele Ôigusaktidele.

Artikkel 23

Alates artikli 22 lĂ”ikes 1 nimetatud kuupĂ€evast tunnistatakse direktiiv 85/339/EMÜ kehtetuks.

Artikkel 24

KĂ€esolev direktiiv jĂ”ustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise pĂ€eval.

Artikkel 25

KĂ€esolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.


BrĂŒssel, 20. detsember 1994

Euroopa Parlamendi nimel

president

K. HĂ€nsch

NÔukogu nimel

eesistuja

K. Kinkel

[1] EÜT C 263, 12.10.1992, lk 1 ja EÜT C 285, 21.10.1993, lk 1.

[2] EÜT C 129, 10.5.1993, lk 18.

[3] Euroopa Parlamendi 23. juuni 1993. aasta arvamus (EÜT C 194, 19.7.1993, lk 177), nĂ”ukogu 4. mĂ€rtsi 1994. aasta ĂŒhine seisukoht, (EÜT C 137, 19.5.1994, lk 65) ja Euroopa Parlamendi 9. mai 1996. aasta otsus, (EÜT C 205, 25.7.1994, lk 163). Kinnitatud 2. detsembril 1993 (EÜT C 342, 20.12.1993, lk 15). Lepituskomisjoni 8. novembri 1994. aasta ĂŒhistekst.

[4] EÜT L 176, 6.7.1985, lk 18. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/629/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

[5] EÜT C 122, 18.5.1990, lk 2.

[6] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ (EÜT L 78, 26.3.1991, lk 32).

[7] EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/400/EMÜ (EÜT L 221, 6.8.1992, lk 55).

[8] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20.

[9] EÜT L 326, 27.12.1969, lk 36.

[10] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48.

--------------------------------------------------

I LISA

IDENTIFITSEERIMISSÜSTEEM

Kasutatav numeratsioon on jĂ€rgmine: plast: 1–19; paber ja kartong: 20–39; metall: 40–49; puit: 50–59; tekstiilmaterjalid: 60–69; klaas: 70–79.

IdentifitseerimissĂŒsteemis vĂ”ib kasutada ka vastava(te) materjali(de) lĂŒhendit (nt HDPE: high density polyethylene (kĂ”rgtihe polĂŒetĂŒleen)). Materjale vĂ”ib identifitseerida numeratsiooni ja/vĂ”i lĂŒhendite abil. TehasetĂ€hised peavad paiknema pakendi korduv- vĂ”i taaskasutatavust nĂ€itava graafilise mĂ€rgistuse keskel vĂ”i all.

--------------------------------------------------

II LISA

PAKENDI KOOSTIST, KORDUV- JA TAASKASUTATAVUST NING RINGLUST KÄSITLEVAD NÕUDED

1. Pakendi valmistamist ja koostist kÀsitlevad erinÔuded

- Pakend peab olema valmistatud nii, et selle miinimumini viidud maht ja mass tagaksid vajaliku ohutus-, hĂŒgieeni- ja vastuvĂ”etavustaseme nii pakendatud tootele kui tarbijale.

- Pakend kavandatakse, toodetakse ja turustatakse viisil, mis vÔimaldab selle korduv- ja taaskasutamist ning ringlussevÔttu ja selle keskkonnamÔju vÀhendamist miinimumini pakendijÀÀtmete ja pakendijÀÀtmete kÀitlemise jÀÀkide kÔrvaldamisel.

- Pakend peab olema valmistatud nii, et mĂŒrgiste ja teiste ohtlike ainete ja materjalide sisaldus pakendimaterjalis vĂ”i pakendiosades oleks minimaalne, pidades silmas nende ainete sisaldust pakendite, kĂ€itlemisjÀÀkide vĂ”i pakendijÀÀtmete pĂ”letamisel vĂ”i prĂŒgilasse viimisel tekkivates heitmetes, tuhas vĂ”i nĂ”rgvees.

2. Pakendi korduvkasutatavust kÀsitlevad erinÔuded

Samaaegselt peavad olema tÀidetud jÀrgmised nÔuded:

- pakendi fĂŒĂŒsikalised omadused peavad vĂ”imaldama mitut veo- vĂ”i kasutuskorda tavaliste kasutustingimuste korral,

- vÔimalus kasutatud pakendit töödelda, pidades silmas töötajate tervishoiu- ja ohutusnÔudeid,

- kui pakendit enam ei korduvkasutata ja see muutub jÀÀtmeteks, jÀrgitakse korduvkasutatavale pakendile esitatavaid nÔudeid.

3. Pakendi taaskasutatavust kÀsitlevad erinÔuded

a) Materjali ringlussevÔtu teel korduvkasutatav pakend

Pakend peab olema valmistatud viisil, mis vĂ”imaldab kasutatud materjalide massist teatava protsendi ringlussevĂ”ttu turustatavate toodete valmistamiseks vastavalt ĂŒhenduses kehtivatele standarditele. See protsent vĂ”ib muutuda olenevalt selle materjali tĂŒĂŒbist, millest pakend koosneb.

b) Energia taaskasutamise teel korduvkasutatav pakend

Energiakasutuse eesmĂ€rgil töödeldavatel pakendijÀÀtmetel peab olema minimaalne kĂŒttevÀÀrtus, et vĂ”imaldada energia taaskasutamise optimeerimist.

c) Kompostimise teel korduvkasutatav pakend

Kompostimise eesmÀrgil töödeldavate pakendijÀÀtmete biolagundatavus peaks vÔimaldama eraldi kogumist ja kompostimist vÔi tegevust, milleks neid jÀÀtmeid kasutatakse.

d) Biolagundatav pakend

Biolagundatavad pakendijÀÀtmed peavad lagunema nii fĂŒĂŒsikaliselt, keemiliselt, soojuslikult kui bioloogiliselt, nii et suurem osa lĂ”ppkompostist laguneb lĂ”puks sĂŒsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks.

--------------------------------------------------

III LISA

LIIKMESRIIKIDE POOLT NENDE ANDMEBAASIDESSE LISATAVAD ANDMED PAKENDITE JA PAKENDIJÄÄTMETE KOHTA (VASTAVALT TABELITELE 1–4)

1. Esmaste, teiseste ja kolmandaste pakendite osas:

a) riigis tarbitud pakendite kogused materjalide pĂ”hikategooriate kaupa (tootmine + import – eksport) (tabel 1);

b) korduvkasutatud kogused (tabel 2).

2. Majapidamises ja mujal tekkinud pakendijÀÀtmete osas:

a) riigis taaskasutatud ja kĂ”rvaldatud kogused materjalide pĂ”hikategooriate kaupa (tootmine + import – eksport) (tabel 3);

b) ringlussevÔetud ja taaskasutatud kogused materjalide pÔhikategooriate kaupa (tabel 4).

TABEL 1
Riigi territooriumil tarbitud pakendite (esmased, teisesed ja kolmandased) kogus
| Toodetud tonnaaž | – Eksporditud tonnaaž | + Imporditud tonnaaž | = Kokku |
Klaas | | | | |
Plast | | | | |
Paber/kartong (sealhulgas liitpakendid) | | | | |
Metall | | | | |
Puit | | | | |
Muu | | | | |
Kokku | | | | |
TABEL 2
Riigi territooriumil korduvkasutatud pakendite (esmased, teisesed ja kolmandased) kogus
| Tarbitud pakendite tonnaaž | Korduvkasutatud pakendid |
Tonnaaž | ProtsendimÀÀr |
Klaas | | |
Plast | | | |
Paber/kartong (sealhulgas liitpakendid) | | | |
Metall | | | |
Puit | | | |
Muu | | | |
Kokku | | | |
TABEL 3
Riigi territooriumil taaskasutatud ja kÔrvaldatud pakendijÀÀtmete kogus
| Toodetud jÀÀtmete tonnaaž | – Eksporditud jÀÀtmete tonnaaž | + Imporditud jÀÀtmete tonnaaž | = Kokku |
MajapidamisjÀÀtmed | | | | |
Klaaspakendid | | | | |
Plastpakendid | | | | |
Paber- ja kartongpakendid | | | | |
Kartongist liitpakendid | | | | |
Metallpakendid | | | | |
Puitpakendid | | | | |
Majapidamisest pÀrit pakendijÀÀtmed kokku | | | | |
JÀÀtmed, mis ei ole pÀrit majapidamisest | | | | |
Klaaspakendid | | | | |
Plastpakendid | | | | |
Paber- ja kartongpakendid | | | | |
Kartongist liitpakendid | | | | |
Metallpakendid | | | | |
Puitpakendid | | | | |
PakendijÀÀtmed, mis ei ole pÀrit majapidamisest, kokku | | | | |
TABEL 4
Riigi territooriumil ringlussevÔetud vÔi taaskasutatud pakendijÀÀtmete kogus
| Taaskasutatud ja kĂ”rvaldatud tonnaaž kokku | RinglussevĂ”etud kogus | Taaskasutatud kogus |
Tonnaaž | ProtsendimÀÀr | Tonnaaž | ProtsendimÀÀr |
MajapidamisjÀÀtmed | | | | |
Klaaspakendid | | | | | |
Plastpakendid | | | | | |
Paber- ja kartongpakendid | | | | | |
Kartongist liitpakendid | | | | | |
Metallpakendid | | | | | |
Puitpakendid | | | | | |
Majapidamisest pÀrit pakendijÀÀtmed kokku | | | | | |
JÀÀtmed, mis ei ole pÀrit majapidamisest | | | | | |
Klaaspakendid | | | | | |
Plastpakendid | | | | | |
Paber- ja kartongpakendid | | | | | |
Kartongist liitpakendid | | | | | |
Metallpakendid | | | | | |
Puitpakendid | | | | | |
PakendijÀÀtmed, mis ei ole pÀrit majapidamisest, kokku | | | | | |

ĂŒles